"Maaarhitektuur ja maastik. Kihnu / Rural Architecture and Lanscape. Kihnu" Eesti Vabaõhumuuseumi toimetised 4 (2015)

Mis on meie talu- ja koduaedadele iseloomulik ning mis on nende kujunemist mõjutanud ja suunanud? Mida on aiapidamine tähendanud ja mil moel talletavad vanad aiad seal kunagi toimetanud inimeste püüdlusi ja saavutusi? Kas ja kuidas väljendub aedades aiapidaja varanduslik ja sotsiaalne seisund? Nendele ja teistelegi küsimusele meie koduaianduse arenguloos otsib oma oma vastilmunud raamatus „Eesti aia ajalgu“ vastuseid Eesti Vabaõhumuuseumi kuraator Anneli Banner.

Kuigi kelder on Eesti taluõuedel uustulnuk, põimub keldritega aja lugu: baltisaksa mõjud ja kartuli jõudmine meie toidulauale, 19. sajandi teisel poolel Eesti külas aset leidnud suured majanduslikud ja kultuurilised muutused, talude päriseksostmine, ehitustehnika ja kodukultuuri areng, kitsamad ja paremad ajad.

Selles raamatus tulevad jutuks eeskätt taluõuel eraldi hoonena seisvad keldrid – maakeldrid ent põikeid tehakse ka mõisaõuele, kiigatakse sahvrisse ja kartulimaale. Raamat ärgitab keldreid teise pilguga vaatama, vanu maakeldreid hoidma ja taastama ning uusi ehitama.

Iga kelder on omal moel tähelepanuväärne, igal keldril on lugu. Raamatu autor on Maret Tamjärv, kirjastus Maalehe Raamat, ilmumisaasta 2014.

Kirjastuse Hea Lugu ja Eesti Vabaõhumuuseumi koostööst on sündinud rohke pildimaterjaliga illustreeritud väljaanne „Suur tararaamat. Eesti talude aiad ja väravad“, mille koostajaks on muuseumi teadussekretär Maret Tamjärv.

Viimasel ajal on märgata huvi tõusu ajalooliste piirdeaedade vastu, nende taastamisest ja ehitamisest on saanud omamoodi auasi. Vähem on aga räägitud sellest, milline oli tarade tähtsus endisaegse taluinimese argielus? Miks olid nad just sellised nagu nad olid? Kuidas kajastuvad aiad meie keeles ja meeles, mõttemustrites ja mälestustes?

Neile küsimustele vastust otsides püüab „Suur tararaamat“ heita pilgu valdavalt 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse talupojamaailma, kuid vaadata ka seda, kuidas on aeg aedu muutnud ning millised piirded ümbritsevad meid tänasel päeval.

2007. aasta mais pidas Eesti Vabaõhumuuseum oma 50. aastapäeva muuhulgas teaduskonverentsiga „Miljööväärtuslikud piirkonnad, nende uurimine, hoidmine ja vahendamine“. Konverents oli hea platvorm tutvustamaks ka Kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava „Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine 2007–2010“, mille täideviimine usaldati Eesti Vabaõhumuuseumile. Käesolevasse kogumikku on koondatud selle konverentsi ettekanded.

Merike Lang. Eessõna
Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. Valdkonna arengukava 2007–2010
Elo Lutsepp. Kommentaariks maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ja hoidmise arengukavale
Heiki Pärdi. 20. sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris
Hannes Palang. Maastik kui mull: piirid ja peegeldused
Priit-Kalev Parts. Vanavaralt pärandökoloogiale: paindliku pärandihoiu poole
Uwe Meiners (Saksamaa). Vabaõhumuuseum, piirkondlik ehitusmälestiste kaitse ja kultuurmaastikud. Koostöövõimalustest Cloppenburgi Vabaõhumuuseumi (Saksamaa) näitel
Solveig Sjöberg-Pietarinen (Soome). Aidates inimestel mõista
Maret Tamjärv. Kaitseala piiramisrõngas. Välitöödest Rebala maastikukaitsealal 2005. a
Hanno Talving. Kareda ja Esna küla uurimisest 2006. a