Trafarettkaart

Hoone niiskusega seotud probleemidega puutume kokku peaaegu iga päev. Niiskuskahjustused on kerged tekkima ja rasked ning kulukad parandada. Nendest hoidumiseks tuleb teada, kuidas niiskus käitub erinevates olukordades ja konstruktsioonides ning mis on kahjustuste põhjuseks. Rohkete jooniste ja piltidega illustreeritud raamat selgitab lihtsalt niiskuse olemust, hoonete peamisi niiskusallikaid ja kahjustuste põhjusi. Hea abimaterjal majaomanikele, kinnisvaraga tegelejaile ja ehituskoolide õpilastele.

Raamat sisaldab ülevaadet hoonetüübi ajaloost ning nõuandeid hooneosade säästvast uuendamisest. Lenderi maja on 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Tallinnas hulganisti ehitatud puidust üürimaja, harilikult kahekorruseline, sümmeetrilise fassaadiga, küllalt lihtne ja väikeste korteritega. Tähelepanuväärne on see hoonetüüp just laia leviku poolest, mis oli seotud esimese eestlastest linlaste põlvkonna tekkimisega.

Tallinna maja on keskse kivitrepikojaga puitelamu, mida ehitati esimese vabariigi ajal massiliselt just pealinnas, sellest ka majatüübi nimi. Tallinnas on säilinud üle viiesaja seda tüüpi maja, neid leidub kõikides linnajagudes ja väga erineva ilmega. Rohkelt illustreeritud raamat annab ülevaate hoonetüübi eripäradest ja olulisest rollist linnapildi kujundajana, samuti praktilisi nõuandeid, kuidas korrastada maja selliselt, et säiliks selle algne ilme ja väärtus.

Raamatu koostasid Leele Välja ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Mõiste stalinistlik kortermaja alla mahub terve galerii hooneid 1940–1955, tagasihoidlikest puitelamutest kuni suurte kivihooneteni välja. Kuigi eriilmelised, moodustavad need tervikliku ja äratuntava kihistuse meie linnaruumis. Nende majade väärtuse tajumine ja miljöötundlik korrastamine on oluline nii hoonete kui ka piirkonna maine hoidmisel.
Rohkete fotode ja joonistega illustreeritud raamat annab ülevaate hoonetüübi ajaloost ja jagab nõuandeid maja säästvaks uuendamiseks.
ilmumisaasta 2012
eesti keeles, pehmekaaneline, 40 lk
250x173x4 (mm)

See on ühe lihtsa ja ometi erakordse 19. sajandil sündinud eesti naise lugu, kes otsustas oma elusaatuse kirja panna. Marie Sternfeldt, kes oli õppinud ainult kaks talve Viljandi linnakoolis kirjeldab oma mälestusi hämmastava faktirikkuse ja detailirohkusega.
Raamatus jutustatud lugu mõjub kohati üllatavalt aktuaalsena, sisaldades mõndagi olemuslikku nii toonaste kui ka tänaste äri- ja inimsuhete kohta. Marie annab oma kirjeldustes tabavalt edasi nii tegelaskujude olemust kui ka kogetud looduselamusi ning arvukaid olu- ja maastikupilte.
ilmumisaasta 2010
eesti keeles, kõvakaaneline, 206 lk
209x151x17 (mm)