2016

Eesti vabaõhumuuseumi vanemteadur Heiki Pärdi monograafia annab põhjaliku ülevaate saja aasta jooksul toimunud muutustest Eesti talumajade ehitamises ja arhitektuuris. Saame teada, mida tõi maaelus kaasa talude väljaostmine mõisaomandusest ja nende iseseisvumine ning kuidas kohanes põline rehemaja uute nõudmistega. Raamatust leiab põhjaliku ülevaate talude õuedest ja õuehoonetest, millest kõige silmapaistvamad maa- või paekivist ehitatud karjalaudad ja tallid.

Seni vähetuntud teemana on sisse toodud ka eri aegadel toimunud uute taluelamute ja teiste hoonete projektide arhitektuurivõistlused. Eraldi peatükid on pühendatud kahele eripärase arenguga piirkonnale: Põhja-Eestis asuvatele Palmse mõisavalla taludele ja Muhule kui ühele kõige omapärasemale taluarhitektuuri piirkonnale Eestis.

Raamat on illustreeritud rohkete fotodega ja pakub nii äratundmis- kui avastamisrõõmu Eesti kodudest, kus on elanud meie esivanemad ja kus nii mõnigi kord elame ka meie.

Kirjastuse Hea Lugu ja Eesti Vabaõhumuuseumi koostööst on sündinud rohke pildimaterjaliga illustreeritud väljaanne „Suur tararaamat. Eesti talude aiad ja väravad“, mille koostajaks on muuseumi teadussekretär Maret Tamjärv.

Viimasel ajal on märgata huvi tõusu ajalooliste piirdeaedade vastu, nende taastamisest ja ehitamisest on saanud omamoodi auasi. Vähem on aga räägitud sellest, milline oli tarade tähtsus endisaegse taluinimese argielus? Miks olid nad just sellised nagu nad olid? Kuidas kajastuvad aiad meie keeles ja meeles, mõttemustrites ja mälestustes?

Neile küsimustele vastust otsides püüab „Suur tararaamat“ heita pilgu valdavalt 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse talupojamaailma, kuid vaadata ka seda, kuidas on aeg aedu muutnud ning millised piirded ümbritsevad meid tänasel päeval.

See raamat on sündinud koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi teadurite ja paarikümne spetsialistiga ning on ainukordne Eestis, kuna varem pole nii põhjalikku maamaja taastamise ja ehitamise käsiraamatut Eestis ilmunud.Loodame, et sellest käsiraamatust saavad abi nii need, kellel alles plaan vana maja soetamiseks, kui ka need, kes tunnevad, et nüüd on paras aeg maja remontida, renoveerida või ümber ehitada. Ja pole ju ka tähtis, kas vana maja asub maal või linnas, head ehituslahendused võivad sobida mõlemale.Raamat on jagatud kolme ossa, millest esimeses antakse põgus ülevaade eesti taluhoonete arengust 19. sajandi keskpaigast kuni Teise maailmasõjani. Oma koht on raamatus ka taluõuel ja -aial. Teises osas selgitatakse kõike seda, millega tuleks kindlasti arvestada, enne kui üldse tegelikuks ehituseks läheb: kontseptsioon, õigusruum ja suuremate tööde puhul kindlasti ka ehitusprojekt. Raamatu kolmandas, kõige mahukamas osas pakume võimalikke lahendusi praktilisteks hooldus- ja ehitustöödeks. Meeles tuleb aga pidada, et taluehituses ei ole olemas tüüplahendusi. Iga hoone korrastamisel tuleb kindlasti lähtuda konkreetse hoone individuaalsetest väärtustest.Raamatus on ligi 400 fotot ja joonist, mis aitavad ka algajal ehitajal saada põhjaliku ettevalmistuse maamaja taastamisest ja oma kodu loomisest.
Kujundus: Andres Tali
Koostanud: Joosep Metslang
Lk arv: 296
Köide: Kõva köide
Värv: Nelja värvi trükk
Ilmumisaasta: 2012

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste sarja neljandas väljaandes „Maaarhitektuur ja maastik. Kihnu“ keskendume UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kantud väikesaare – Kihnu – pärandile. Kogumiku lähtepunktiks said saarel läbiviidud välitööd. Tähelepanu all on aga tunduvalt laiem teemadering kui Kihnu traditsiooniline arhitektuur.

Elo Lutsepp. Eessõna
Marju Kõivupuu. See tuttav ja tundmatu Kihnu kultuuriruum
Rasmus Kask. Eesti Vabaõhumuuseumi välitööd Kihnu saarel 2012. aastal
Rasmus Kask. Taluarhitektuuri väärtused ja miljöö-väärtuslike alade planeerimispraktika Eesti maapiirkondades
Anneli Banner. Ülevaade Kihnu taluaiandusest ja muutustest selles viimastel aastakümnetel
Jaan Sudak. Luupainaja rahvapärased seletusviisid Kihnu saarel
Hanno Talving. Väljavõtteid Kihnu vallavolikogu ja -valitsuse protokollidest 1888–1918

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste sari on 2018. aastal saanud kümneaastaseks. Seekordne kuues köide murrab traditsiooni: algselt taluehituspärandile pühendatud, erineb juubeliaasta Toimetised oma kaugusega arhitektuurist ja lähedusega inimesele ja maastikule.

Kui rahvuspargi aladel jäädvustatud taluarhitektuur on esindatud kogumikus fotodena, siis sisuloomeks andsime sõna Soomaaga lähedalt seotud inimestele: elanikele, külaskäijatele, teoreetikutele ja koduloouurijale. Autorid analüüsivad külaelu hääbumist, kohaliku omavalitsuse planeerimisstrateegiaid, pärandmaastikke ja nende hooldamist, rahvuspargi kuvandit ja turismi.

Liis Serk. Eessõna
Urmas Haud. Mälestusmaa
Heiki Pärdi. Ürgne ühepuupaat – haabjas, lootsik, vene – Soomaal ja mujal Eestis
Rasmus Kask. Paberist Soomaa: ääremaaliste piirkondade planeeringud Eestis
Vivika Veski. Soode taastamine Soomaal
Saara Mildeberg. Soomaa rahvuspark: multifunktsionaalne potentsiaal ja marginaliseeritud perspektiivid
Dolores Mäekivi. Külaelu dünaamika ja maaelanike suhe loodusega Riisa küla näitel
Ann Viisileht. Välitööd Soomaal: kirjanduslik kogumispäevik
Karl Kallastu. Vikati ehitusest, tarvitamisest ja tulevikust
Tõnis Korts. Elu Soomaal
Galerii