Tooted

Valge duroplastist harutoos, sobiv kaablitele 2x2,5mm, IP 44, kõrgus 45mm, sügavus 95mm, pikkus 95mm.

Iseliimuv vilt mööblijalgadele.

Teak õli sisaldab linaõli, hiina puuõli ja apelsinitärpentini. Teak õli imendub puidu sisse, kaitstes seda niiskuse ja mustuse eest ning moodustab tugeva ilmastikukindla kihi. Õli tihendab puitu ja toob esile kauni puusüü ja oksakohad. Teak õli sobib väärispuidust pindade (näit. tiik-, tamme-, pöögi- ja mahagonipuu) viimistlemiseks nii sise- kui välistingimustes. Teak õli sobib niiskestesse sisetingimustesse (näiteks väärispuidust pinnad vannitoas). Teak õli kulu hööveldatud puitpinnale on 5 -10 m2/l
Kasutuskohad:
Väärispuidust terrassid, -aiamööbel, - uksed, -aknad, -sisepinnad

Pinnapealne duroplastist pistikupesa, teatud juhtudel vajalik alusplaat.

Duroplastist nupp, valgele portselanraamile, sobib 1-le, keskraamile, lõppraamile ja 2-sele raamile.
10A, AC 250V. With porcelain central insert. Duroplast toggle.

Materjal: portselan
Läbimõõt: Ø 8,2 cm

Borma töötasapinna õli sobib kasutamiseks pindadel, mis on kontaktis toiduga, näiteks köögipinnad. Õli sobib kasutamiseks viimistlemata või varem õlitatud/lihvitud puitpindadele. Õli muudab pinna vett ja mustust hülgavaks.
Pinna ettevalmistus: kui pind on eriti sile, lihvida seda nr 180 liivapaberiga. Pind peab olema kuiv ja puhas. Pärast puhastamist lasta tööpinnal kuivada vähemalt 8h.
Kasutamine: segada purgi sisu enne ja kasutamise ajal korralikult. Kanda õli peale pintsliga ühtlase kihina. Oodata 20 kraadi juures 20-30 min kuni õli tungib puitu. Vajadusel lihvida puitu sel ajal kui see on veel märg. Märjalt lihvida puidusüü suunas liivapaberiga nr 320-400. Siis pühkida ära üleliigne õli puuvillase lapiga. Mitte jätta liigset õli pinnale. Pinda poleerida valge poleerimispadjaga, see tagab tugevama pinna. Tugevalt imavatel pindadel korrata protseduuri. Kuivab lõplikult 24h jooksul 20kraadises ruumis. Kuivamise ajal mitte lasta pinnal märguda!
NB! Hoida lastele kättesaamatult. Mitte valada kanalisatsiooni.

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste viies köide on pühendatud Eesti maaarhitektuuri põlistamise suurkuju Karl Tihase 100. sünniaastapäevale. Aastal 2014 tähistas Eesti Vabaõhumuuseum seda Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud näitusega „Eesti taluarhitektuur. Püsiv ja muutuv“ ning teaduskonverentsiga. Enamus käesoleva väljaande artikleid ongi välja kasvanud Tihasele pühendatud konverentsi ettekannetest.

Heiki Pärdi. Eessõna
Maret Tamjärv. Karl Tihase (1914–2005). Siberist pärit kirglik Eesti taluarhitektuuri uurija
Heiki Pärdi. Ülevaade Eesti taluhoonestusest 20. sajandi alguses 1929. aasta põllumajandusloenduse andmeil
Tiina Toomet. Eesti taluaianduse tekkimise ajast 19. sajandi lõpus ja sajandivahetusel
Elo Lutsepp. Riigi roll taluarhitektuuri arendamisel 1920–30ndail. Vormiuuendused ja muutused materjalikasutuses
Marju Kõivupuu. Surnute saared elavate maastikul: talu- ja perekalmistu
Sandra Mälk. Arhitekt, palun üks talumaja projekt. Taluehitiste projekte Eesti Arhitektuurimuuseumi kogudes 1920–1940
Mikk Mutso. Ispireeriv vernakulaar ehk innustav isetegemine
Joosep Metslang. Estonian VERNADOC: rahvusvaheline dokumenteerimislaager
Joosep Metslang. Pantelejevi villa: ehitisest endast
Oliver Orro. Mõned mõtted Pantelejevite suvila arhitektuuriajaloolisest ja muinsuskaitselisest kontekstist
Madis Tuuder. Narva-Jõesuu – üks esimesi teadlikult planeeritud kuurorte Läänemere ääres

2007. aasta mais pidas Eesti Vabaõhumuuseum oma 50. aastapäeva muuhulgas teaduskonverentsiga „Miljööväärtuslikud piirkonnad, nende uurimine, hoidmine ja vahendamine“. Konverents oli hea platvorm tutvustamaks ka Kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava „Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine 2007–2010“, mille täideviimine usaldati Eesti Vabaõhumuuseumile. Käesolevasse kogumikku on koondatud selle konverentsi ettekanded.

Merike Lang. Eessõna
Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. Valdkonna arengukava 2007–2010
Elo Lutsepp. Kommentaariks maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ja hoidmise arengukavale
Heiki Pärdi. 20. sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris
Hannes Palang. Maastik kui mull: piirid ja peegeldused
Priit-Kalev Parts. Vanavaralt pärandökoloogiale: paindliku pärandihoiu poole
Uwe Meiners (Saksamaa). Vabaõhumuuseum, piirkondlik ehitusmälestiste kaitse ja kultuurmaastikud. Koostöövõimalustest Cloppenburgi Vabaõhumuuseumi (Saksamaa) näitel
Solveig Sjöberg-Pietarinen (Soome). Aidates inimestel mõista
Maret Tamjärv. Kaitseala piiramisrõngas. Välitöödest Rebala maastikukaitsealal 2005. a
Hanno Talving. Kareda ja Esna küla uurimisest 2006. a

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste sarja neljandas väljaandes „Maaarhitektuur ja maastik. Kihnu“ keskendume UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kantud väikesaare – Kihnu – pärandile. Kogumiku lähtepunktiks said saarel läbiviidud välitööd. Tähelepanu all on aga tunduvalt laiem teemadering kui Kihnu traditsiooniline arhitektuur.

Elo Lutsepp. Eessõna
Marju Kõivupuu. See tuttav ja tundmatu Kihnu kultuuriruum
Rasmus Kask. Eesti Vabaõhumuuseumi välitööd Kihnu saarel 2012. aastal
Rasmus Kask. Taluarhitektuuri väärtused ja miljöö-väärtuslike alade planeerimispraktika Eesti maapiirkondades
Anneli Banner. Ülevaade Kihnu taluaiandusest ja muutustest selles viimastel aastakümnetel
Jaan Sudak. Luupainaja rahvapärased seletusviisid Kihnu saarel
Hanno Talving. Väljavõtteid Kihnu vallavolikogu ja -valitsuse protokollidest 1888–1918

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste sari on 2018. aastal saanud kümneaastaseks. Seekordne kuues köide murrab traditsiooni: algselt taluehituspärandile pühendatud, erineb juubeliaasta Toimetised oma kaugusega arhitektuurist ja lähedusega inimesele ja maastikule.

Kui rahvuspargi aladel jäädvustatud taluarhitektuur on esindatud kogumikus fotodena, siis sisuloomeks andsime sõna Soomaaga lähedalt seotud inimestele: elanikele, külaskäijatele, teoreetikutele ja koduloouurijale. Autorid analüüsivad külaelu hääbumist, kohaliku omavalitsuse planeerimisstrateegiaid, pärandmaastikke ja nende hooldamist, rahvuspargi kuvandit ja turismi.

Liis Serk. Eessõna
Urmas Haud. Mälestusmaa
Heiki Pärdi. Ürgne ühepuupaat – haabjas, lootsik, vene – Soomaal ja mujal Eestis
Rasmus Kask. Paberist Soomaa: ääremaaliste piirkondade planeeringud Eestis
Vivika Veski. Soode taastamine Soomaal
Saara Mildeberg. Soomaa rahvuspark: multifunktsionaalne potentsiaal ja marginaliseeritud perspektiivid
Dolores Mäekivi. Külaelu dünaamika ja maaelanike suhe loodusega Riisa küla näitel
Ann Viisileht. Välitööd Soomaal: kirjanduslik kogumispäevik
Karl Kallastu. Vikati ehitusest, tarvitamisest ja tulevikust
Tõnis Korts. Elu Soomaal
Galerii

Arvutipesa sisu, valge süvistatav. Lisaks on vaja valida raam.

Vajalik tööriist aaderdamisel ehk väärispuitu imiteeriva mustri kujundamisel puidule. Võimaldab lihtsalt tekitada puidusüü mustrit imiteeriva jälje.

Aaderduspintsel 25mm, 3 tippu, tipu pikkus 28mm

Aaderduspintsel, 60mm, 8 tippu.

Adapterit kasutatakse raamile pinnapealse lüliti või pistiku kinnitamisel.

Varuaerosool Preval pihustile.

Aerosoolpihusti varupudel Preval pihustile.

Kuivpuhastusšvamm Akapad klassikaline. Sobib paberile, tapeedile, seintele, maalingutele, tekstiilidele jt õrna puhastust eeldavatele materjalidele.

Sobib ovaalsete ukse käepidemetega. Komplektis on ovaalne nupp ja messingkate. Pikkus 65mm, laius 40mm, kaetav ala 70 x 30mm. Kaugus tsentrist 43mm, kara 7x7mm, kara pikkus 55mm, kaal 140g. Komplektis on ka kruvid.

obib ovaalsete ukse käepidemetega. Komplektis on ovaalne nupp ja nikeldatud messingkate. Pikkus 65mm, laius 40mm, kaetav ala 70 x 30mm. Kaugus tsentrist 43mm, kara 7x7mm, kara pikkus 55mm, kaal 140g. Komplektis on ka kruvid.

Sobib ovaalsete ukse käepidemetega. Komplektis on ovaalne nupp ja nikeldatud messingkate. Pikkus 65mm, laius 40mm, kaetav ala 70 x 30mm. Kaugus tsentrist 43mm, kara 7x7mm, kara pikkus 55mm, kaal 140g. Komplektis on ka kruvid.

Akna nurgik, viimistlemata. Eraldi saab tellida viimistluseks tsinkimise või kuumtsinkimise. Viimistlemata nurgik läheb niiskuse mõjul rooste, ajalooliselt on nurgikud akna värviga üle värvitud, linaõlivärv sobib ka nurgikute värvimiseks.

Akna- või kapisulgur, vastusena kasutatakse toodet 5143, vastus valida eraldi.

Kõrge kvaliteediga linaõlikitt akende kittimiseks.

Aknalink, viimistlemata messing, mis patineerub aja jooksul, kara 8mm, tellimisel võimalik saada ka 7mm.

Aknalink, täismessing, mis patineerub aja jooksul. Kara 8mm.

Aknalink, viimsistlus harjatud messing. Tellitav toode, tellimisaeg 4-5 nädalat.

Aknasulgur nikeldatud messing.

Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üsna eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid kaks põhiteemat: maaehitised ja maakultuur.

Heiki Pärdi. Eessõna
Hanno Talving. Ülevaade Eesti vallamajadest
Heiki Pärdi. Maa ja linna vahepeal
Marju Kõivupuu. Omad ja võõrad koduaias
Elvi Nassar. Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova
Elo Lutsepp. Asustuse kujunemine ja ehitustraditsioonide püsimine Peipsiääre vallas. Varnja küla
Kadi Karine. Miljööväärtuslike Virumaa rannakülade Eisma ja Andi väärtuste määratlemine ja kaitse
Joosep Metslang. Palkarhitektuuri taastamisest 2008. aasta uuringute põhjal

Mööblivaha on ajaloolise retsepti alusel valmistatud vedel vaha. Vaha sisaldab väärtuslikku karnauba vaha ja looduslikku vaiku, mis annavad tugeva ja vastupidava pinna, tuues ühtlasi esile puidu kauni tekstuuri. Mööblivaha sobib hästi mööbli viimistlemiseks. Mööblivaha sobib uuele või vanale puitpinnale sisetingimustes. Sobib nii heledate puiduliikide kui ka väärispuidust pindade viimistlemiseks. Mööblivaha kaitseb kulumise eest ning on niiskuskindel. Tööpindade (laud, töötasapinnad köögis) viimistlemiseks kasuta Amello Tööpinna õli.

Amello õlivaha puitpindade viimistlemiseks. Õlivaha on linaõli js karnauba vaha baasil valmistatud toode, mis säilitab uute ja vanade puitpõrandate naturaalse tooni, tuues hästi esile puidu tekstuuri ja andes sellele siidise läike. Sobib nii heledate puiduliikide kui ka väärispuidust pindade viimistlemiseks. Õli kaitseb hästi kulumise eest ning on niiskuskindel. Lihtne kasutada, baseerub looduslikul toorainel. Vastupidavama viimistluse saamiseks kasuta eelnevat Amello põrandaõli. Sobib hästi eluruumide, magamistubade, treppide, mööbli ja siseuste viimistlemiseks. Õlivaha ei sobi saunaruumide, köögi põrandate ja töötasapindade viimistlemiseks.

Tõrvaõli sisaldab linaõli, tõrva ja männitärpentini. Tõrvaõli imendub puu sisse aeglustades niiskuse ja mädaniku, hallituse, ja siniseente mõjusid. Tõrvaõli annab puule kauni läbipaistva ja vett tõrjuva pinna. Kulu saematerjalile 3-5 m2/l, hööveldatud pinnale ja palgipuule 5-10 m2/l. Värvus: tumepruun (30 % männitõrva).

Spetsiaalne tugev, kõrge kuivainesisaldusega mesilas- ja karnaubavahal põhineb vaha. Väärisvaha annab väga pehme ja läikiva pinna isegi töötlemata puidul. Kasutamiseks sisetöödel.

Apelsini tärpentini saadakse apelsini koortest, toode ei sisalda kunstlikke lisaaineid. Loodusliku tootena laguneb tärpentin looduses maapinnas olevate mikroorganismide kaasabil. Apelsini tärpentin sobib linaõli, õlivärvi, vaha, männitõrva ning teiste õlil baseeruvate toodete lahjendamiseks. Tärpentini kasutatakse ka puhastusvahendina (näit.plekkide eemaldamiseks) ja desinfitseerimiseks. Pinnaviimistlusmaterjalide lahustina on tärpentin parim oma aeglase aurustumise töttu, tänu millele pinnaviimistlusmaterjal imendub sügavale pinna sisse ja jätab ühtlase viimistluskihi. Apelsini tärpentini lisaväärtuseks on tema meeldiv lõhn.

Vahetatavate otstega auguraud, läbimõõtudega 2, 3, 4, 5 ja 6 mm. Sobilik naha, papi, paberi, korgi, plastiku lõikamiseks.