Tooted
Kasutuskohad:
Väärispuidust terrassid, -aiamööbel, - uksed, -aknad, -sisepinnad
10A, AC 250V. With porcelain central insert. Duroplast toggle.
Materjal: portselan
Läbimõõt: Ø 8,2 cm
Borma töötasapinna õli sobib kasutamiseks pindadel, mis on kontaktis toiduga, näiteks köögipinnad. Õli sobib kasutamiseks viimistlemata või varem õlitatud/lihvitud puitpindadele. Õli muudab pinna vett ja mustust hülgavaks.
Pinna ettevalmistus: kui pind on eriti sile, lihvida seda nr 180 liivapaberiga. Pind peab olema kuiv ja puhas. Pärast puhastamist lasta tööpinnal kuivada vähemalt 8h.
Kasutamine: segada purgi sisu enne ja kasutamise ajal korralikult. Kanda õli peale pintsliga ühtlase kihina. Oodata 20 kraadi juures 20-30 min kuni õli tungib puitu. Vajadusel lihvida puitu sel ajal kui see on veel märg. Märjalt lihvida puidusüü suunas liivapaberiga nr 320-400. Siis pühkida ära üleliigne õli puuvillase lapiga. Mitte jätta liigset õli pinnale. Pinda poleerida valge poleerimispadjaga, see tagab tugevama pinna. Tugevalt imavatel pindadel korrata protseduuri. Kuivab lõplikult 24h jooksul 20kraadises ruumis. Kuivamise ajal mitte lasta pinnal märguda!
NB! Hoida lastele kättesaamatult. Mitte valada kanalisatsiooni.
Heiki Pärdi. Eessõna
Maret Tamjärv. Karl Tihase (1914–2005). Siberist pärit kirglik Eesti taluarhitektuuri uurija
Heiki Pärdi. Ülevaade Eesti taluhoonestusest 20. sajandi alguses 1929. aasta põllumajandusloenduse andmeil
Tiina Toomet. Eesti taluaianduse tekkimise ajast 19. sajandi lõpus ja sajandivahetusel
Elo Lutsepp. Riigi roll taluarhitektuuri arendamisel 1920–30ndail. Vormiuuendused ja muutused materjalikasutuses
Marju Kõivupuu. Surnute saared elavate maastikul: talu- ja perekalmistu
Sandra Mälk. Arhitekt, palun üks talumaja projekt. Taluehitiste projekte Eesti Arhitektuurimuuseumi kogudes 1920–1940
Mikk Mutso. Ispireeriv vernakulaar ehk innustav isetegemine
Joosep Metslang. Estonian VERNADOC: rahvusvaheline dokumenteerimislaager
Joosep Metslang. Pantelejevi villa: ehitisest endast
Oliver Orro. Mõned mõtted Pantelejevite suvila arhitektuuriajaloolisest ja muinsuskaitselisest kontekstist
Madis Tuuder. Narva-Jõesuu – üks esimesi teadlikult planeeritud kuurorte Läänemere ääres
Merike Lang. Eessõna
Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. Valdkonna arengukava 2007–2010
Elo Lutsepp. Kommentaariks maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ja hoidmise arengukavale
Heiki Pärdi. 20. sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris
Hannes Palang. Maastik kui mull: piirid ja peegeldused
Priit-Kalev Parts. Vanavaralt pärandökoloogiale: paindliku pärandihoiu poole
Uwe Meiners (Saksamaa). Vabaõhumuuseum, piirkondlik ehitusmälestiste kaitse ja kultuurmaastikud. Koostöövõimalustest Cloppenburgi Vabaõhumuuseumi (Saksamaa) näitel
Solveig Sjöberg-Pietarinen (Soome). Aidates inimestel mõista
Maret Tamjärv. Kaitseala piiramisrõngas. Välitöödest Rebala maastikukaitsealal 2005. a
Hanno Talving. Kareda ja Esna küla uurimisest 2006. a
Elo Lutsepp. Eessõna
Marju Kõivupuu. See tuttav ja tundmatu Kihnu kultuuriruum
Rasmus Kask. Eesti Vabaõhumuuseumi välitööd Kihnu saarel 2012. aastal
Rasmus Kask. Taluarhitektuuri väärtused ja miljöö-väärtuslike alade planeerimispraktika Eesti maapiirkondades
Anneli Banner. Ülevaade Kihnu taluaiandusest ja muutustest selles viimastel aastakümnetel
Jaan Sudak. Luupainaja rahvapärased seletusviisid Kihnu saarel
Hanno Talving. Väljavõtteid Kihnu vallavolikogu ja -valitsuse protokollidest 1888–1918
Kui rahvuspargi aladel jäädvustatud taluarhitektuur on esindatud kogumikus fotodena, siis sisuloomeks andsime sõna Soomaaga lähedalt seotud inimestele: elanikele, külaskäijatele, teoreetikutele ja koduloouurijale. Autorid analüüsivad külaelu hääbumist, kohaliku omavalitsuse planeerimisstrateegiaid, pärandmaastikke ja nende hooldamist, rahvuspargi kuvandit ja turismi.
Liis Serk. Eessõna
Urmas Haud. Mälestusmaa
Heiki Pärdi. Ürgne ühepuupaat – haabjas, lootsik, vene – Soomaal ja mujal Eestis
Rasmus Kask. Paberist Soomaa: ääremaaliste piirkondade planeeringud Eestis
Vivika Veski. Soode taastamine Soomaal
Saara Mildeberg. Soomaa rahvuspark: multifunktsionaalne potentsiaal ja marginaliseeritud perspektiivid
Dolores Mäekivi. Külaelu dünaamika ja maaelanike suhe loodusega Riisa küla näitel
Ann Viisileht. Välitööd Soomaal: kirjanduslik kogumispäevik
Karl Kallastu. Vikati ehitusest, tarvitamisest ja tulevikust
Tõnis Korts. Elu Soomaal
Galerii
Heiki Pärdi. Eessõna
Hanno Talving. Ülevaade Eesti vallamajadest
Heiki Pärdi. Maa ja linna vahepeal
Marju Kõivupuu. Omad ja võõrad koduaias
Elvi Nassar. Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova
Elo Lutsepp. Asustuse kujunemine ja ehitustraditsioonide püsimine Peipsiääre vallas. Varnja küla
Kadi Karine. Miljööväärtuslike Virumaa rannakülade Eisma ja Andi väärtuste määratlemine ja kaitse
Joosep Metslang. Palkarhitektuuri taastamisest 2008. aasta uuringute põhjal
Bahco Ergo 625 on võimaldab teostada täpseid töid nagu aknende, liistude ja kitsaste nurkade kraapimine. Selle tera võimaldab kõrvaldada värvi, liimi-, laki-ja rooste puidu-, metalli ja betooni pinnalt.
Käepideme haare on mugavalt.
Komplektis 25mm kolmnurkne tera ja kabuur.
Mõeldud mugavaks ladustamiseks taskus või vööl.
Pikkus 50mm.
Võimaldab kraapida puitu, metalli ja betooni.
Teral saab kasutada mõlemalt poolt.
Valmistatud kõvasulamist, suurepärase teravusega, kestab tavalistest teradest kuni 50 korda kauem.