Tooted

Valge duroplastist harutoos, sobiv kaablitele 2x2,5mm, IP 44, kõrgus 45mm, sügavus 95mm, pikkus 95mm.

Iseliimuv vilt mööblijalgadele.

Teak õli sisaldab linaõli, hiina puuõli ja apelsinitärpentini. Teak õli imendub puidu sisse, kaitstes seda niiskuse ja mustuse eest ning moodustab tugeva ilmastikukindla kihi. Õli tihendab puitu ja toob esile kauni puusüü ja oksakohad. Teak õli sobib väärispuidust pindade (näit. tiik-, tamme-, pöögi- ja mahagonipuu) viimistlemiseks nii sise- kui välistingimustes. Teak õli sobib niiskestesse sisetingimustesse (näiteks väärispuidust pinnad vannitoas). Teak õli kulu hööveldatud puitpinnale on 5 -10 m2/l
Kasutuskohad:
Väärispuidust terrassid, -aiamööbel, - uksed, -aknad, -sisepinnad

Pinnapealne duroplastist pistikupesa, teatud juhtudel vajalik alusplaat.

Duroplastist nupp, valgele portselanraamile, sobib 1-le, keskraamile, lõppraamile ja 2-sele raamile.
10A, AC 250V. With porcelain central insert. Duroplast toggle.

Materjal: portselan
Läbimõõt: Ø 8,2 cm

Borma töötasapinna õli sobib kasutamiseks pindadel, mis on kontaktis toiduga, näiteks köögipinnad. Õli sobib kasutamiseks viimistlemata või varem õlitatud/lihvitud puitpindadele. Õli muudab pinna vett ja mustust hülgavaks.
Pinna ettevalmistus: kui pind on eriti sile, lihvida seda nr 180 liivapaberiga. Pind peab olema kuiv ja puhas. Pärast puhastamist lasta tööpinnal kuivada vähemalt 8h.
Kasutamine: segada purgi sisu enne ja kasutamise ajal korralikult. Kanda õli peale pintsliga ühtlase kihina. Oodata 20 kraadi juures 20-30 min kuni õli tungib puitu. Vajadusel lihvida puitu sel ajal kui see on veel märg. Märjalt lihvida puidusüü suunas liivapaberiga nr 320-400. Siis pühkida ära üleliigne õli puuvillase lapiga. Mitte jätta liigset õli pinnale. Pinda poleerida valge poleerimispadjaga, see tagab tugevama pinna. Tugevalt imavatel pindadel korrata protseduuri. Kuivab lõplikult 24h jooksul 20kraadises ruumis. Kuivamise ajal mitte lasta pinnal märguda!
NB! Hoida lastele kättesaamatult. Mitte valada kanalisatsiooni.

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste viies köide on pühendatud Eesti maaarhitektuuri põlistamise suurkuju Karl Tihase 100. sünniaastapäevale. Aastal 2014 tähistas Eesti Vabaõhumuuseum seda Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud näitusega „Eesti taluarhitektuur. Püsiv ja muutuv“ ning teaduskonverentsiga. Enamus käesoleva väljaande artikleid ongi välja kasvanud Tihasele pühendatud konverentsi ettekannetest.

Heiki Pärdi. Eessõna
Maret Tamjärv. Karl Tihase (1914–2005). Siberist pärit kirglik Eesti taluarhitektuuri uurija
Heiki Pärdi. Ülevaade Eesti taluhoonestusest 20. sajandi alguses 1929. aasta põllumajandusloenduse andmeil
Tiina Toomet. Eesti taluaianduse tekkimise ajast 19. sajandi lõpus ja sajandivahetusel
Elo Lutsepp. Riigi roll taluarhitektuuri arendamisel 1920–30ndail. Vormiuuendused ja muutused materjalikasutuses
Marju Kõivupuu. Surnute saared elavate maastikul: talu- ja perekalmistu
Sandra Mälk. Arhitekt, palun üks talumaja projekt. Taluehitiste projekte Eesti Arhitektuurimuuseumi kogudes 1920–1940
Mikk Mutso. Ispireeriv vernakulaar ehk innustav isetegemine
Joosep Metslang. Estonian VERNADOC: rahvusvaheline dokumenteerimislaager
Joosep Metslang. Pantelejevi villa: ehitisest endast
Oliver Orro. Mõned mõtted Pantelejevite suvila arhitektuuriajaloolisest ja muinsuskaitselisest kontekstist
Madis Tuuder. Narva-Jõesuu – üks esimesi teadlikult planeeritud kuurorte Läänemere ääres

2007. aasta mais pidas Eesti Vabaõhumuuseum oma 50. aastapäeva muuhulgas teaduskonverentsiga „Miljööväärtuslikud piirkonnad, nende uurimine, hoidmine ja vahendamine“. Konverents oli hea platvorm tutvustamaks ka Kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava „Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine 2007–2010“, mille täideviimine usaldati Eesti Vabaõhumuuseumile. Käesolevasse kogumikku on koondatud selle konverentsi ettekanded.

Merike Lang. Eessõna
Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. Valdkonna arengukava 2007–2010
Elo Lutsepp. Kommentaariks maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ja hoidmise arengukavale
Heiki Pärdi. 20. sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris
Hannes Palang. Maastik kui mull: piirid ja peegeldused
Priit-Kalev Parts. Vanavaralt pärandökoloogiale: paindliku pärandihoiu poole
Uwe Meiners (Saksamaa). Vabaõhumuuseum, piirkondlik ehitusmälestiste kaitse ja kultuurmaastikud. Koostöövõimalustest Cloppenburgi Vabaõhumuuseumi (Saksamaa) näitel
Solveig Sjöberg-Pietarinen (Soome). Aidates inimestel mõista
Maret Tamjärv. Kaitseala piiramisrõngas. Välitöödest Rebala maastikukaitsealal 2005. a
Hanno Talving. Kareda ja Esna küla uurimisest 2006. a

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste sarja neljandas väljaandes „Maaarhitektuur ja maastik. Kihnu“ keskendume UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kantud väikesaare – Kihnu – pärandile. Kogumiku lähtepunktiks said saarel läbiviidud välitööd. Tähelepanu all on aga tunduvalt laiem teemadering kui Kihnu traditsiooniline arhitektuur.

Elo Lutsepp. Eessõna
Marju Kõivupuu. See tuttav ja tundmatu Kihnu kultuuriruum
Rasmus Kask. Eesti Vabaõhumuuseumi välitööd Kihnu saarel 2012. aastal
Rasmus Kask. Taluarhitektuuri väärtused ja miljöö-väärtuslike alade planeerimispraktika Eesti maapiirkondades
Anneli Banner. Ülevaade Kihnu taluaiandusest ja muutustest selles viimastel aastakümnetel
Jaan Sudak. Luupainaja rahvapärased seletusviisid Kihnu saarel
Hanno Talving. Väljavõtteid Kihnu vallavolikogu ja -valitsuse protokollidest 1888–1918

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste sari on 2018. aastal saanud kümneaastaseks. Seekordne kuues köide murrab traditsiooni: algselt taluehituspärandile pühendatud, erineb juubeliaasta Toimetised oma kaugusega arhitektuurist ja lähedusega inimesele ja maastikule.

Kui rahvuspargi aladel jäädvustatud taluarhitektuur on esindatud kogumikus fotodena, siis sisuloomeks andsime sõna Soomaaga lähedalt seotud inimestele: elanikele, külaskäijatele, teoreetikutele ja koduloouurijale. Autorid analüüsivad külaelu hääbumist, kohaliku omavalitsuse planeerimisstrateegiaid, pärandmaastikke ja nende hooldamist, rahvuspargi kuvandit ja turismi.

Liis Serk. Eessõna
Urmas Haud. Mälestusmaa
Heiki Pärdi. Ürgne ühepuupaat – haabjas, lootsik, vene – Soomaal ja mujal Eestis
Rasmus Kask. Paberist Soomaa: ääremaaliste piirkondade planeeringud Eestis
Vivika Veski. Soode taastamine Soomaal
Saara Mildeberg. Soomaa rahvuspark: multifunktsionaalne potentsiaal ja marginaliseeritud perspektiivid
Dolores Mäekivi. Külaelu dünaamika ja maaelanike suhe loodusega Riisa küla näitel
Ann Viisileht. Välitööd Soomaal: kirjanduslik kogumispäevik
Karl Kallastu. Vikati ehitusest, tarvitamisest ja tulevikust
Tõnis Korts. Elu Soomaal
Galerii

Arvutipesa sisu, valge süvistatav. Lisaks on vaja valida raam.

Vajalik tööriist aaderdamisel ehk väärispuitu imiteeriva mustri kujundamisel puidule. Võimaldab lihtsalt tekitada puidusüü mustrit imiteeriva jälje.

Aaderduspintsel 25mm, 3 tippu, tipu pikkus 28mm

Adapterit kasutatakse raamile pinnapealse lüliti või pistiku kinnitamisel.

Varuaerosool Preval pihustile.

Aerosoolpihusti varupudel Preval pihustile.

Väga õrnade pindade (paber) puhastamiseks mõeldud pulber. Kasutatakse konserveerimises.

Sünteetilisest lateksist kuivpuhastusšvamm tundlikele ja struktuursetele pindadele. Sobib paberile, freskodele, seinamaalingutele, tekstiilidele.

Kuivpuhastusšvamm Akapad klassikaline. Sobib paberile, tapeedile, seintele, maalingutele, tekstiilidele jt õrna puhastust eeldavatele materjalidele.

Aknalink messingust (tumeneb ehk patineerub ajas), kaasas kruvid kinnitamiseks. Sobib kõikidele 8mm karaga süsteemidele (7mm kara tellimisel).

Sobib ovaalsete ukse käepidemetega. Komplektis on ovaalne nupp ja messingkate. Pikkus 65mm, laius 40mm, kaetav ala 70 x 30mm. Kaugus tsentrist 43mm, kara 7x7mm, kara pikkus 55mm, kaal 140g. Komplektis on ka kruvid.

obib ovaalsete ukse käepidemetega. Komplektis on ovaalne nupp ja nikeldatud messingkate. Pikkus 65mm, laius 40mm, kaetav ala 70 x 30mm. Kaugus tsentrist 43mm, kara 7x7mm, kara pikkus 55mm, kaal 140g. Komplektis on ka kruvid.

Sobib ovaalsete ukse käepidemetega. Komplektis on ovaalne nupp ja nikeldatud messingkate. Pikkus 65mm, laius 40mm, kaetav ala 70 x 30mm. Kaugus tsentrist 43mm, kara 7x7mm, kara pikkus 55mm, kaal 140g. Komplektis on ka kruvid.

Akna nurgik, viimistlemata. Eraldi saab tellida viimistluseks tsinkimise või kuumtsinkimise. Viimistlemata nurgik läheb niiskuse mõjul rooste, ajalooliselt on nurgikud akna värviga üle värvitud, linaõlivärv sobib ka nurgikute värvimiseks.

Kinnitushaak 4cm, vastusega.

Kõrge kvaliteediga linaõlikitt akende kittimiseks.

Aknalink, viimistlemata messing, mis patineerub aja jooksul, kara 8mm, tellimisel võimalik saada ka 7mm.

Aknalink, täismessing, mis patineerub aja jooksul. Kara 8mm.

Viimistlemata messingust (patineerub ehk tumeneb aja jooksul) ümarakujuline aknalink, sobib uksenupuga 5503, võimalik saada ka nikkelviimistluses. Kara suurus 8mm.

Aknalink sobib 8mm karaga süsteemile, tellimisel võimalik saada ka 7mm kara.