2018

SKU: 2018
Price:
7,50 €
Qty.: - +
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste sari on 2018. aastal saanud kümneaastaseks. Seekordne kuues köide murrab traditsiooni: algselt taluehituspärandile pühendatud, erineb juubeliaasta Toimetised oma kaugusega arhitektuurist ja lähedusega inimesele ja maastikule.

Kui rahvuspargi aladel jäädvustatud taluarhitektuur on esindatud kogumikus fotodena, siis sisuloomeks andsime sõna Soomaaga lähedalt seotud inimestele: elanikele, külaskäijatele, teoreetikutele ja koduloouurijale. Autorid analüüsivad külaelu hääbumist, kohaliku omavalitsuse planeerimisstrateegiaid, pärandmaastikke ja nende hooldamist, rahvuspargi kuvandit ja turismi.

Liis Serk. Eessõna
Urmas Haud. Mälestusmaa
Heiki Pärdi. Ürgne ühepuupaat – haabjas, lootsik, vene – Soomaal ja mujal Eestis
Rasmus Kask. Paberist Soomaa: ääremaaliste piirkondade planeeringud Eestis
Vivika Veski. Soode taastamine Soomaal
Saara Mildeberg. Soomaa rahvuspark: multifunktsionaalne potentsiaal ja marginaliseeritud perspektiivid
Dolores Mäekivi. Külaelu dünaamika ja maaelanike suhe loodusega Riisa küla näitel
Ann Viisileht. Välitööd Soomaal: kirjanduslik kogumispäevik
Karl Kallastu. Vikati ehitusest, tarvitamisest ja tulevikust
Tõnis Korts. Elu Soomaal
Galerii
Similar products
See on ühe lihtsa ja ometi erakordse 19. sajandil sündinud eesti naise lugu, kes otsustas oma elusaatuse kirja panna. Marie Sternfeldt, kes oli õppinud ainult kaks talve Viljandi linnakoolis kirjeldab oma mälestusi hämmastava faktirikkuse ja detailirohkusega.
Raamatus jutustatud lugu mõjub kohati üllatavalt aktuaalsena, sisaldades mõndagi olemuslikku nii toonaste kui ka tänaste äri- ja inimsuhete kohta. Marie annab oma kirjeldustes tabavalt edasi nii tegelaskujude olemust kui ka kogetud looduselamusi ning arvukaid olu- ja maastikupilte.
ilmumisaasta 2010
eesti keeles, kõvakaaneline, 206 lk
209x151x17 (mm)
SKU: 120222
14,00 €
SKU: 25825
5,49 €
Kirjastuse Hea Lugu ja Eesti Vabaõhumuuseumi koostööst on sündinud rohke pildimaterjaliga illustreeritud väljaanne „Suur tararaamat. Eesti talude aiad ja väravad“, mille koostajaks on muuseumi teadussekretär Maret Tamjärv.

Viimasel ajal on märgata huvi tõusu ajalooliste piirdeaedade vastu, nende taastamisest ja ehitamisest on saanud omamoodi auasi. Vähem on aga räägitud sellest, milline oli tarade tähtsus endisaegse taluinimese argielus? Miks olid nad just sellised nagu nad olid? Kuidas kajastuvad aiad meie keeles ja meeles, mõttemustrites ja mälestustes?

Neile küsimustele vastust otsides püüab „Suur tararaamat“ heita pilgu valdavalt 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse talupojamaailma, kuid vaadata ka seda, kuidas on aeg aedu muutnud ning millised piirded ümbritsevad meid tänasel päeval.
SKU: 25000406095
18,00 €
Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üsna eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid kaks põhiteemat: maaehitised ja maakultuur.

Heiki Pärdi. Eessõna
Hanno Talving. Ülevaade Eesti vallamajadest
Heiki Pärdi. Maa ja linna vahepeal
Marju Kõivupuu. Omad ja võõrad koduaias
Elvi Nassar. Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova
Elo Lutsepp. Asustuse kujunemine ja ehitustraditsioonide püsimine Peipsiääre vallas. Varnja küla
Kadi Karine. Miljööväärtuslike Virumaa rannakülade Eisma ja Andi väärtuste määratlemine ja kaitse
Joosep Metslang. Palkarhitektuuri taastamisest 2008. aasta uuringute põhjal
SKU: 2010
4,50 €
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste viies köide on pühendatud Eesti maaarhitektuuri põlistamise suurkuju Karl Tihase 100. sünniaastapäevale. Aastal 2014 tähistas Eesti Vabaõhumuuseum seda Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud näitusega „Eesti taluarhitektuur. Püsiv ja muutuv“ ning teaduskonverentsiga. Enamus käesoleva väljaande artikleid ongi välja kasvanud Tihasele pühendatud konverentsi ettekannetest.

Heiki Pärdi. Eessõna
Maret Tamjärv. Karl Tihase (1914–2005). Siberist pärit kirglik Eesti taluarhitektuuri uurija
Heiki Pärdi. Ülevaade Eesti taluhoonestusest 20. sajandi alguses 1929. aasta põllumajandusloenduse andmeil
Tiina Toomet. Eesti taluaianduse tekkimise ajast 19. sajandi lõpus ja sajandivahetusel
Elo Lutsepp. Riigi roll taluarhitektuuri arendamisel 1920–30ndail. Vormiuuendused ja muutused materjalikasutuses
Marju Kõivupuu. Surnute saared elavate maastikul: talu- ja perekalmistu
Sandra Mälk. Arhitekt, palun üks talumaja projekt. Taluehitiste projekte Eesti Arhitektuurimuuseumi kogudes 1920–1940
Mikk Mutso. Ispireeriv vernakulaar ehk innustav isetegemine
Joosep Metslang. Estonian VERNADOC: rahvusvaheline dokumenteerimislaager
Joosep Metslang. Pantelejevi villa: ehitisest endast
Oliver Orro. Mõned mõtted Pantelejevite suvila arhitektuuriajaloolisest ja muinsuskaitselisest kontekstist
Madis Tuuder. Narva-Jõesuu – üks esimesi teadlikult planeeritud kuurorte Läänemere ääres
SKU: 2016
7,50 €